Peskiza Hatudu TR La Konsidera Komunidade Sai Vitima ba Perfurasaun Mina Feto Kmaus

COVALIMA—-Tuir Peskizador Lao Hamutuk Jonathan Gonçalves hateten hafoin halo estudu no peskiza ne’ebe LH Halo ba prosesu perfurasaun mina matan Feto Kmaus nian husi Kompania Internasional Timor Resources katak prosessu hotu-hotu ne’ebe iha tenke liu husi prosesu legal konsiderasaun ba komunidade ne’e importante, liu husi peskiza ida ne’e hatudu iha terenu katak Timor Resources la konsidera tanba la lao akoordu ne’ebe TR halo ho komunidade.

“Ami halo estudu no peskiza ne’ebe ami halo ba prosessu perfurasaun liliu ba aitvidade Timor Resources nian hahu husi inisiu kedas LH akompana prosesu hotu-hotu ne’ebe iha legal, prosesu legal signifika ba komunidade sira importante tanba alvu husi prosesu dezenvolvimentu hotu ba komunidade, maibe liu husi ami nia peskiza hatudu katak TR ladun konsidera ba komunidade sira ne’ebe sai afetadu ba perfurasaun mina Kmaus” informa Peskizador Lao Hamutuk, Jonathan Gonçalves, ba jornalista sira hafoin hala’o enkontu publiku ho autoridade lokal sira iha Munisipiu Covalima ne’ebe hala’o iha Salaun Igreja Ave Maria Suai Kinta (12/05).

Nia dehan Timor Resources ladun konsidera ba iha komunidade sira tanba akordu balu ne’ebe mak TR halo ho komunidade na’in ba rai, ema hotu hatene katak komunidade laiha konesimentu legal, se komunidade laiha konesimentu TR tenke iha autoridade moral para oinsa atu hatete ba komunidade sira katak akordu ne’ebe iha ho pajina 20 resin ne’e ninia inti mak ida, para sira hatene tiha lai antes sira asina.

Nia haktuir hanesan Lao Hamutuk akompana tia nain rua ne’ebe asina akordu ne’e sira laiha konesimentu, dala ruma sira hetan mos presaun husi ema balu hakarak ka lakohi tanba dehan prosesu hotu-hotu governu nian entaun hanesan sidadaun baibain tauk sira bele asina deit ona, sira ladun tetu fali efeitu ba sira ne’e oinsa

“Agora perfurasaun Lao tiha ona ita sei dauk hatene katak iha rezerva ou lae maske ita akompana ona iha media Ministru Petróleu dehanperfurasaun ba mina matan Feto Kmaus laiha rezerva maibe parte Lao Hamutuk katak buat sira atu loos no laloos ne’e so Timor Resources mak bele dehan iha rezerva ou laiha rezerva” nia dehan.

Nia dehan prosessu ne’ebe lao kuaze fulan hira nia laran no Lao Hamutuk mai fali halo estudu ida tan para atu hatete katak iha prosesu inisiu to’o iha agora ne’e oinsa, liga ba autoridade lokal konsidera ka lae, liga mos hosi parte ambiental iha munisipiu konsiderasaun ka lae.

Liga mos ba iha SEFOPE ema Covalima oan hira mak servisu perfurasaun ne’e tanba dokumentus husi Timor Resources Lao Hamutuk asesu katak sira sei fo servisu ba Timor hahu husi inisiu to’o iha perfurasaun ema 100 resin.

Maibe data ne’ebe Lao Hamutuk husi SEFOPE rasik mos lahatene ema hirak mak servisu iha ne’eba feto hira no mane hira, se inisiu dehan ema 100 resin maibe to’o agora dadus husi SEFOPE rasik mos laiha dadus, ne’e parte ida dehan atu redus dezempregu ne’e atu atinje ka lae.(Azu)

Array