Covalima (RCCT) 29-03-23, Xefe Suku Belekasak, Leonito Gusmão, husu ba governu tenke halo kontrolu ho masimu iha lina fronteira Mota Masin atu nune’e hodi evita atividade negosiu ilegal.
“Ita ko’alia kona-ba ilegal iha Covalima, ita husu kondisaun saida maka governu prepara oinsa ita nia povu Covalima labele sai sai ilegal beibeik, maibe sira la ko’alia buat ne’e, sasan baziku saida maka halo ema povu Covalima gosta hala’o ilegal, governu liu husi Ministériu relevante tenke kontrola oinsa ita povu labele hala’o atividade negosiu legal beibeik” informa Xefe Suku Belekasak Leonito Gusmão ba jornalista sira hafoin partisipa iha sosializasaun ne’ebe governu liu husi Ministériu Kordenador Asuntu Ekonomia (MKAE) sosializa kona-ba Adezaun Timor-Leste Sai membru Organizasaun Mundial Komersial (OMK) ne’ebe hala’o iha salaun Administrasaun Munisípiu Covalima, Segunda (27/03).
Xefe husu governu tenke kontrola ho masimu iha lina fronteira Mota Masin Salele oinsa atu povu labele hala’o atividade ilegal beibeik, governu tenke kria planu halo armajen ruma iha fronteira, ministeriu relevante sira tenke serbisu hamutuk atu nune’e hodi evita atividade ilegal ne’e.
Leonito dehan hanesan autoridade lokal hatene sasan saida maka povu sosa no fa’an, agora daudaun mina tama husi Indonezia ne’eba mai, manu tolun ne’ebe sira hakarak mai halo investimentu maibe kritériu ladun fo vantazen sira hili dalan seluk hodi hala’o atividade ilegal deit ne’ebe durante ne’e sempre akontese iha Covalima liliu iha lina fronteira ida ne’e problema bo’ot.
Xefe Suku Leonito esplika hanesan komunidade sira iha Postu Administrativu Fatumea atu mai kompras sasan nesesidade baziku kapital munisipiu Covalima ninia distansia ne’e do’ok tebes, tanba ne’e sasan iha rai laran iha komunidada Fatumea labele sosa maibe sira sosa sasan sira ne’ebe besik liu ba sira maka maluk sira husi Indonezia nian.
Kondisaun saida maka governu tenke kria merkadu ida besik liu komunidade hela iha lina fronteira ne’e bele kompras sasan nesesidade baziku ne’e iha Timor-Leste, la kria maka komunidade sosa deit ema nia sasan sira maka besik, serake governu la tau atensaun hodi kria kondisaun ba komunidade sira hela iha lina fronteira, ida ne’e kompeténsia Ministériu relevante sira nian.
Tanba ne’e hanesan autoridade lokal fo nafatin hanoin ruma ba governu liliu ba ministeriu relevante sira ne’ebe hola parte iha OMK tenke prepara kondisaun hotu iha Timor-Leste atu nune’e empreza ho povu sira labele sai vitima iha interese merkadu Komérsiu internasional.(JS).