Akontese bailoro naruk Iha Covalima rejulta Komunidade barak mak hahu menus ona ba aihna liliu be matan sira komesa maran.
Relasiona ho kestaun ne’e, Autoridade Protesaun Sivil (APC-Sigla Portuguesa) iha Covalima hamotuk ho Parseiru xave sira ne’ebé inklina iha Komisaun Jestaun Dezaster Munisipiu Covalima (KJDMC) sei apoiu be mos no aihan ba komunidade sira ne’ebé infrenta direta la asesu ba be mos no menus ai han.
“Mudansa klimatika, fenomena El-lino ne’ebé akontese iha Munisipiu Covalima iha informasaun komunidade barak la asesu ba be mos, no mos ai han, entaun ita kria enkontru para oinsa ita atu solusiona bele fo apoiu netik be mos no mos aihan balu hodi bele hak man sira nia sofrementu, ohin enkontru ne’e mos resultadu hatudu katak iha ona soluasun iha tempu badak ita bele apoiu ona be mos ba komunidade sira ne’ebé afeta ba bailoro naruk. solusaun ho desizaun sira ne’e hamuk ho liña ministeriais sira hotu no mos ita nia parseiru sira atu apoiu netik tangki balu hodi ba monta suku no aldeia sira ne’ebé ke la asesu ba be mos. parte protesaun sivil no mos dezastre munisipal nian atu bele apoiu be mos ba komunidade, husi ita nia fasilidade sira ne’ebé iha hanesan ita nia Kamineta atu bele apoiu be mos ba iha fatin ne’ebé identifika ona iha suku sira ne’ebé iha tetuk. ne’e iha aldeia lo’okeu foho, suku Debos no mos suku Matai nian iha aldeia kuna’in no matai ne’e rasik. Iha tempu badak. Ohin no aban ita bele apoi ona be mos ba iha ne’eba” esplika Komandante APC-Covalima, Inspetor Xefe Flavio dos Santos Mendes.
Diretor Servisu Munisipal Protesaun Sivil no Jestaun Dezastre Naturais, Quintino da Costa dehan, Komisaun sei hola medida iha tempu badak, responde ba area ne’ebé iha aldeia ida mak minimu iha xefe familia 70 mak infrenta ba menus be mos.
Quintino dehan mekanismu ne’ebé KJDMC atu halo mak sei monta tangki be iha komunidade nia let hodi distribui ba populasaun sira bele asesu.
“iha tempu badak ita hola kedas medida atu responde iha area sira ne’ebé mak ita identifika ona katak be maran, xefe familia hitu nulu resin iha aldeia lo’okeu foho, ne’ebé afeita dala ida deit be menus inklui komunidade suku sira besik ne’ebé mak ita indika katak be laiha, hahu aban kedas ekipa ne’e halo servisu hamutuk fornese be mos ba iha fatin sira ne’e atu nune komunidade sira bele asesu. Ita objetivu atu halo k’man, todan ne’ebé mak ita nia komonidade sira infrenta, mekanismu koñesimentu be mos ne’e ita tau be tanki iha sentru atu komunidade sira bele asesu ba iha ne’eba ita la tau ba komunidade ida nia uma maibe ita tau iha sentru para komunidade sira iha bairo bele asesu hotu be” Diretor Servisu Munisipal Protesaun Sivil no Jestaun Dezastre Naturais, Quintino da Costa, dehan.
Be Timor Leste, Empreza Publiku (BTL.ep) Covalima mos tau atensaun ba fenomena El-Nino, nune’e BTL mos identifika fatin sira ne’ebé risku ba be mos, depois ekipa husi nasional sei mai covalima hodi halo teste ba be matan sira ne’ebé idetifikadu hodi hatene debit be, nune’e tempu badak bele halo kanalizasaun no kontinua fornese be ba komunidade sira tuir planu BTL.ep Covalima nian.
“Husi BTL rasik mos tau atensaun masimu ba problema hirak ne’e, ita identifika fatin ne’ebé mak risku ba be mos duni, agora dadaun asaun ril ne’ebé mak atu foti hanesan parte suku Ogues nian ho tan suku debos liu liu iha aldeia l’ookeu foho, aban ekipa husi nasional sei to’o iha fatin ne’e, ita sei halo tan pring tes ba be matan hirak ne’ebé ita identifika tia ona, asaun husi teste ne’e para ita bele hatene katak debit be ne’e hira?, ita bele halo kanalizasaun ba area tarzetu sira ne’ebé ita planu tia ona ita atu fornese be, liuliu iha aldeia lo’okeu foho ne’ebé ita hatene katak durante hosi tempu indonesia to ukun an seidauk iha sistema be mos iha ne’eba, tempu badak ita sei halo kanalizasaun ne’ebé primeira ves ita halo ba be matan ne’ebé ita identifika iha oges nian ne’eba” Espelika Koordenador BTL.EP Covalima, Castro Dodi Ramos ba Jornalista.
Entantu hafoin Kinta (16/11) ne’e realiza inkontru hodi halo planu, Tuir Observasaun RCCT Sexta (17/11) KJDMC halo kedas Apoiu be mos ba komunidade sira iha Suku Debos no Matai ne’ebé infrenta ba asesu be mos.
Jornalista : Moichung/balta Monis
Editor : Chamot Nahac