TIMOR LESTE OKUPA KUARTU LUGAR IHA MUNDU NO PRIMEIRU LUGAR IHA SUDESTE AZIATIKU EMA MATE TANBA TUBERKOLOZIA.

Covalima (RCCT) 15-11-23—Tuir dadus Survei Epidomolizika ne’ebé Ministeriu Saude (MS) ho nia parseiru sira halo mak foin relata iha tinan 2023 ne’e, Timor Leste Okupa Kuartu lugar nivel mundial no primeiru lugar iha sudeste aziatiku ema mate tanba tuberkolozia.

Prezidenti Asemblea, Country Coordination Mechanism Timor Leste (CCM) Filipe da Costa dehan ba Radio Cova Taroman (RCCT) Kinta (15/11) iha estudio RCCT Tuir Dehan tuir relatiori ne’ebé CCM simu husi Ministeriu Saude (MS), kada tinan ema mate iha timor leste tanba moras Tuberkolozia pur volta ema na’in rihun ida atu rua (1.200) to’o rihun ida atus tolu (1.300).

“Konaba ema Mate, Timor Leste Okupa Kuartu Lugar Nivel mundial, ida ne’e TB deit, maibe konaba fali ba sudeste aziatiku ita mak primeiru lugar. Ita nia ema ne’ebe Mate Kada Tinan, tuir dadus ne’ebé sira relata mai ami katak ita iha ema kuaze mil duzentus, to’o mil trezentus pur ano mate tanba tuberkolizia.” Prezidenti Asemblea Nasional, Country Coordination Mechanism Timor Leste (CCM) Filipe da Costa, Informa.

Filipe da Costa mos dehan, hahu husi tinan 2015 to’o 2021 insidensia moras tuberkolozia iha timor leste hetan numeru as liu, okupa setimu lugar iha mundu no segundu lugar iha sudeste aziatiku ho ema kuaze atus hat walu nulu resin neen (486) husi ema na’in rihun atus ida.

“Tuir dadus Imidomologika ne’ebe ita hetan, Timor Leste nia insidensia moras, ita mak as liu, setimu lugar iha mundu no segundu lugar iha sudeste aziatiku, ita iha ema 486/ 100.000 mak hetan moras ida ne’e desde 2015 to’o 2021” Tenik Filipe.
Nune’e Prezidente CCM Timor Leste, Filipe da Costa dehan, Timor Leste tenki hasa’e nivel alarma no implementa lolos planu estratezika, no mos halo dubpla investimentu hodi reduz insidensia no ema mate tanba moras tuberkolozia iha Timor Leste.

“Moras seluk, Exemplu Malaria ita hahu atu elumina ona, HIV-SIDA ita seidauk bo’ot liu, mas tuberkolozia ita tenki ser fokus, Tuberkolozia tinan ida deit oho ema mil duzentus, ida ne’e bo’ot lahalimar, ho preokupasaun ida ne’e, ita tenki hasa’e ita nia nivel alarma sira, ita tenki implementa lolos estratejia ne’ebe ita halo, no ita nia ivestimentu ne’e tenki dupla ka triple, labele halo investimentu ida baibain deit.” Katak nia.

Entretantu, Country Coordination Mechanism Timor Leste (CCM-TL) nudar Ajensia ida ne’ebé estabelese atu tau matan ba Fundu Global iha Timor Leste, ne’ebé hahu iha tinan 2003 Timor Leste sai mos hanesan Nasaun ida ne’ebé simu apoiu finanseira husi fundu global atu hodi finansia ba atividade ka programa sira ne’ebe ho kombate Malarai, HVI-SIDA no Tuberkolozia.
Jornalista : Moichung

Editor      : Chamot Nahac

Array