Covalima (RCCT) 22-01-24—Plataforma Nasional Bee Saneamentu no Ijiene Timor-Leste (PN-BESI-TL) hanesan organizasaun rede mak servisu iha setor bee moos, saneamentu edukasaun Ijiene ne’ebe harii hanesan oragnizasaun naun governamental lokal, razaun prinsipal husi estabelesementu rede ne’e mak atu hola papel iha servisu advokasia ba setor bee, sanemeamentu no ijiene iha Timor-Leste, hanesan prosesu ida atu nune’e bele lori dezenvolvimentu ne’ebé inkluzivu ba povu liga ho setor bee, saneamentu no ijiene.
Nune’e Prezidente PN-BSEI-TL Esmenia Laura Ximenes, hatete durante halo observasaun konsege deskobre problema ne’ebé durante ne’e kmomunidade suku-4 iha Postu Administrativu Tilomar hasoru maka distansia bee matan sei kontinua dook husi komunidade nia hela fatin, problema ida fali sistema barak hetan failansu ka at maibe komunidade rasik laiha konsiensia atu halo kontribuisaun hodi halo manutensaun.
“Ita nia observasaun deskobrementu sira ne’ebe maka iha durante ne’e ita foku liu ba iha ita nia sistema bee rural ne’ebe iha suku 4, em jeral problema boot ne’ebe mak husi parte suku 4 ne’e infrenta ita haree distansia ba iha asesu bee ne’e, distansia bee matan ne’e dook liu husi ita nia komunidade sira wainhira atu ba asesu ne’e problema primeiru, problema segundu maka sistema barak maka hetan failansu ka dala ruma hetan estragus, maibe komunidade rasik labele atu kontribui ba halo manutensaun no operasaun ida ne’e akontese tanba ita nia grupu maneiza fasilidade sira ne’ebe mak iha durante la hala’o knar ho diak hanesan ba rekolla fundus kontribuisaun husi kada komunidade ne’ebe depende husi komunidade sira nia desizaun ezemplu $ 0,25 – $0,50 kada fulan atu nune’e bainhira ita nia sistema at ita bele utiliza ba halo manutensaun” informa Prezidente PN-BSEI-TL Esmenia Laura Ximenes, ba RCCT iha Salaun Administrasaun Munisipiu Covalima, Segunda (22/01/2024).
Nia sublina problema barak maka durante ne’e deskobre no dala ruma hala’o servisu iha terenu sei dauk integradu maka iha tempu udan halo rai halai hodi estraga fasilidade publiku sira liu konaba fasilidade apoiu ba be mos.
“Problema barak ne’ebe ita konsege deskobre no balu mos ita nia servisu balu ne’ebe sei dauk integradu, ida ba harii tiha sistema depois dala ruma tuir mai sistema tempu hanesan udan boot mai atu labele sobu ne’e laiha ema tau matan, kuandu sistema ne’e iha fatin ne’ebe rai halai pelumenus tenke iha ema ne’ebe maka hatene katak ita kuda ai ne’ebe bele proteje rai ne’e labele halai maibe buat ruma hanesan ne’e laiha ho buat sira hanesan ne’e mak kontribui ba buat barak at ka avaria, tanba ne’e mak husi deskobrementu sira ne’e oinsa ita bele lori hanesan ita nia evidensia sira hodi fanun ita nia governu liu husi ministeriu sira inklui mos sei ba hato’o iha Parlamentu Nasional iha Komisaun Infraestrutura bele tau iha konsiderasaun” nia dehan.
Entertantu durante PN-BESI-TL halo observasaun iha Suku-4 iha Postu Administrativu Tilomar konsege deskobre problema boot liu maka komunidade husi suku asesu ba bee moos susar tanba distansia bee matan dook, problema balu ne’ebe nota maka komunidade rasik mos seidauk iha konsiensia atu asegura fasilidade sira ne’ebe governu ka organizasaun sira konstrui ona iha komunidade nia let
Jornalista :Julio Salinas
Editor : Chamot Nahac