Autoridade no Povu Covalima Festeza Adezaun Timor Leste ba ASEAN

Covalima (RCCT)26-10-25-Timor Leste Adere ona nudar membru difinitivu ba komunidade ASEAN, iha ne’ebé sei lori benefisiu ekonomika, estabiliadde siguransa, inklui benefisiu nudar komunidade sosiu kultura ASEAN. Iha okaziaun istóriku ida ba rejiaun ne’e, Asinatura Deklarasaun konaba Admisaun Timor-Leste nian iha ASEAN akontese iha Serimonia Abertura Simeira ASEAN nian ba dala 47 no Simeira sira ne’ebé iha relasaun, ne’ebé hala’o iha loron 26 Outubru 2025. Deklarasaun ne’e asina husi Lider sira ASEAN nian hamutuk ho Primeiru Ministru Timor Leste nian, hodi simu konsentimentu Timor-Leste hanesan Estadu Membru ba dala 11 husi ASEAN.

Ho ida ne’e, reprezente nonu Governu Konstitusional, Atual Vise Ministru Administrasaun Estatal, Jacinto Rigoberto Gomes de Deus, manifesta katak Timor Leste hetan previleziu no onra bo’ot husi nasauan membru sira seluk ne’ebé simu Timor Leste sai membru difinitivu ba ASEAN ho Pilar tolu nudar matadalan ba dezenvolvimentu nasional.

“Ohin Timor Leste sai membru ba dala sanulu resin ida (XI), ne’e rezultadu husi esforsu koletivu husi lideransa no povu Timor Leste tomak hahu husi tempu rezistensia liu ba, tempu rekonstrusaun nasaun to’o agora. Nudar membru plenu ida, pilar bo’ot tolu husi komunidade ASEAN mak sei sai mata dalan ba ita nia dezenvolvimentu nasional. Pilar tolu ne’e maka; komunidade pilitika siguransa ASEAN, Komunidade Ekonomiku ASEAN no komunidade Sosiu Kultural ASEAN,” Vice MAE dehan iha nia deskursu iha Kampu Ladi Suai (26/10).

Iha Fatin hanesan, Prezidente Autoridade Munisipiu Covalima, Miguel Armada Cardoso (Razão) hatete, liu husi Timor Leste nia adezaun ba ASEAN sei lori vantazen ekonomiku no mos politika sigurasan ida ne’ebé di’ak liu ba komunidade sira, liu liu iha area fronteira.

“Vantezen di’ak ba ita Covalima atu hare. Ita hela besik los ba viziñu Indonezia, Vantazen barak los mak ita atu hetan, Ita nia komunidade, politiku siguransa iha estabiliade iha nasaun rua ne’e di’ak tanba ita tama ona ba membru ASEAN, tuir mai mak komunidade ba iha sosiedade ekonomia. Ita bele halo ona ligasaun ida ne’ebé di’ak ho ita nia maluk sira iha indonezia, ida seluk mos ita ko’alia konaba kultura, dala barak, ita halo kultura iha fatin ida ne’e sira mai partisipa, no sira halo iha ne’eba ita mos ba partisipa. Fiar katak ho adezaun ba ASEAN sei fo vantazen bo’ot ba ita” Prezidente Autoridade Munisipiu Covalima, Miguel Armada Cardoso (Razão).

Timor-Leste ofisialmente aplika ba adezaun ba ASEAN iha tinan 2011. Iha tinan 2022, Lider sira ASEAN nian konkorda iha prinsipiu atu admite Timor-Leste nu’udar Estadu-membru, hodi fo ba nia Estatutu Observador iha enkontru sira ASEAN nian. Ida-ne’e tuir fali ho adosaun Roteiru ba Membru Plenu Timor-Leste nian iha tinan 2023, ne’ebé orienta ninia preparasaun sira atu kumpre kriteriu adezaun ASEAN nian, inklui adezaun ba instrumentu legal sira ASEAN nian no partisipasaun iha enkontru sira iha pilar Komunidade ASEAN nian.

Reportazen : Chamot Nahac

Array