TL-EITI Desimina Relatoriu Ano Letivu 2022 ba Publiku Iha Covalima

Covalima (RCCT) 24-07-25-Ministerial Petroleu Rekursu no Minerais (MPRM) liu husi Sekretariadu Timor-Leste-Extractive Industries Transparency Initiative (TL-EITI) realiza Kolokiu ho tema Pratika global transparensia no akontabilidade ne’ebé enkuandramentu ho finansas estadu TL nian, ba Autoridade no entidades hotu iha Munisipiu Covalima, hodi relata progresu TL-EITI ne’ebé produas relatoriu ba dala 15, tinan fiscal 2022.

Iha nia intrevensaun ba Kolokiu ne’e, Kordenadora Nasionál TL-EITI Emilia D.S. de Jesus hatete liu husi desiminasaun ida ne’e atu aprezenta relatoriu husi EITI ba ano letivu 2022 ne’ebé foka liu ba gas no olio.

“Desiminasaun ne’e la’os deit atividade ida ne’ebé ita tenke halo liga ba kalendariu servisu nian, maibe mos eventu ida ne’e marka momentu krusial ida iha ita nia komitmentu kommun ba governasaun di’ak, ohin sekretariadu EITI hamutuk pontos sektoral interesada sira marka presensa iha ne’e atu apresenta no diskuti konaba rezultadu sira no mos rezultadu husi relatotiu EITI ba tinan fiskal 2022, dokumentu ne’ebé refleta oinsa ita nia nasaun kontinua respeita prisipiu sira husi transparansia akuntabilidade no dialogu inklisivu iha iha jestaun ba iha ita nia rekursu naturais sira, relatoriu EITI 2022 tinan ne’e fornese informasaun sira hanesan atualiza verifikasaun ba dadus hirak  ne’ebé mai husi setor gas no olio oinsa ita kolleta no jere reseitas hirak ne’e no mos kuadru legal institusional ne’ebé governu industria estativa sira halo servisu ba relatoriu ne’e mos informa pratika prestasaun husi governu no kompañia sira ne’ebé divulgasaun ba benefisia” nia dehan

Reprezenta Ministerial petroleu Rekursu no Minerais Joanico Mendonça hatete liu husi desiminasaun ne’e atu halore informasaun ba entidades sira liliu konaba asuntu transparensia no seluk tan.

“Ho nune’e ha’u hanoin katak objetivu hosi ejaminasaun  ida ne’e mak atu fahe informasaum ba multi sektoral sira intersaria i sira bele informadu i bele klarifika duvidas ruma ne’ebé durante ne’e iha liu liu konaba smujia mak hanesan tranparansia no kontabilidade  internus i koreksaun rendimentus hosi atividade petroleo no gas no minarai nian hasai rendimentu no apoiu despeja estadu liu husi OJE. Prossesu dezenvolvimentu potensial rekursus naturais iha Timor-Leste ninian progresu dezenvolvimantu, projetu tasi mane i politika fiskal estratejia jestaun investimentu fundu petroleo ” nia esplika

Liu husi desiminasaun ne’e atu fahe informasaun ba entidades hotu liliu kona ba transparensia no akontabilidade entermos de koleksaun rendimentu husi atividade petroleo, gas no minerais, hasa’e rendimentu ba apoiu despeza estadu liu husi Orsamentu Geral Estadu (OGE), prosesu dezenvolvimentu no potensial rekursu naturais (Oil, gas no minerais) iha Timor-Leste.

Mudansa ba EITI standard foun ne’ebé hetan konsensus iha tinan 2023, progresu dezenvolvimentu ba projetu tasi mane relasiona ho transparensia ezekusaun orsamentu no koleksaun rendimentu, politika fiskal no estratejia jestaun investimentu fundu petroliu.

Jornalista : Julio Salinas

Editor      : Chamot Nahac

Array