Covalima (RCCT) 14-08-25-Organizasaun La’os Governu (ONG) Hatutan ne’ebé reprezenta mos Ajensia Internasional SK Forest husi Korea do Sul realiza enkotru ho autoridade no lider lokal sira iha munisipiu covalima hodi hala’o konslutasaun no mos intruduz ba parte intressada lokal konaba projetu Restaurasaun Ai-parapa ne’ebé sei implementa iha Munisipiu Covalima.
Project Manager Hatutan, Gaspar Afonso Bagas, hatete iha reuniaun ne’e atu desimina informasaun relasiona ho restaura ekosistema ai-parapa ne’ebé ekolojikamente degradadu atu reforsa defeza hasoru impaktu sira ne’ebé relasiona ho ambiente.
“Ohin ita halo reuniaun konsultasaun ida ho parseiru lokal sira ne’ebé hanaran reuniaun Local Stakeholder Consultations (LSC) ba nivel munisipal, reuniaun ida ne’e atu informa situasaun sira, informa objetivu prinsipal sira ba projetu restaurasaun ai-parapa ida ne’e ba iha Local Stakeholder Consultations (LSC) ka ba parseiru lokal sira iha nivel Munisipiu Covalima.” Project Manager Hatutan, Gaspar Afonso Bagas, dehan.
Gaspar Afonso Bagas, hatete projetu Restauarasaun Ai-parapa iha Covalima sei implemente iha kosteiraSuku Beko no Suai Loro iha area kuaze hetares 39.
“Area ne’ebe kobre iha Munisipiu Covalima maka iha Suku Beko no Suai-Loro, iha Suku Suai-Loro kobre area kosteira ne’e iha heltares 2 resin, no iha Suku Beko kobre area kosteira iha hektares 37 resin, tanba ne’e iha Covalima hamutuk hektares 39 resin” Project Manager Hatutan, Gaspar Afonso Bagas, dehan
Konsultasaun ho parte intersada sira ne’e ko’alia liu konaba projetu restaurasaun ai-parapa iha Timor-Leste, no inisiativa ida ne’e lidera husi SK Forest hodi dezeña no kria hodi restaura ekosistema ai-paeapa ne’ebé ekolojikamente degradadu, reforsa defeza hasoru impaktu relasionadu sira ho ambiente, no jenera sirtifikasaun kreditu karbonu haktuir ba padraun normas no pratika sira ne’ebé rekoñesida internasionamente. Enkuantu atividade konsultasaun ho autoridade nivel munisipal ne’e hala’o iha salaun Administrasaun Postu Administrativu Suai.
Jornalista : Julio Salinas
Editor : Chamot Nahac









