Covalima iha Kruzamentu Ba Poder Lokal
Husi Pery Mesquita

Wainhira Primeiru-Ministru Xanana Gusmão, tuun iha Suai (11/3/2026), hodi observa Covalima nia dezempeñu bazeia ba rezultadu Avaliasaun Kondisaun Mínima, pergunta la’ós administrativa de’it, maibé ezistensiál: Covalima prontu governa-an, ka prontu iha surat-tahan deit?
***
Atu komprende ida-ne’e, ita presiza hare kontestu ne’ebe luan. Desentralizasaun iha Timor-Leste la’os ajenda administrativa deit, maibé mandatu konstitusionál. Artigu 5 Konstituisaun RDTL afirma prinsípiu desentralizasaun no autonomia lokál, nu’udar parte organizasaun estadu nian, enkuantu Artigu 72 regula autoridade lokál nu’udar entidade, ho nia órgaun reprezentativu rasik hodi jere interese komunidade nian.
Nune’e desentralizasaun laos polítika ida mosu derepente deit, maibé planeadu dezde Timor-Leste nia ukun rasik-an. Governu sentrál nia seriedade reflete mós iha enkuadramentu legál sira ne’ebe kontinua aumenta beibeik, partikularmente liuhusi Lei No. 23/2021 kona-ba Autoridade Lokál no Desentralizasaun Administrativa, ne’ebe sai baze operasionál ba formasaun no implementasaun governu lokál iha ne’ebe bele sukat no sistemátiku.
Etapa ne’e mos sai metin liutan ho promulgasaun Lei No. 22/2021 kona-ba Eleisaun Munisipál sira, ne’ebe loke dalan ba lejitimidade polítika iha nivel lokál, liuhusi eleisaun sira. Tanba elementu krusiál husi desentralizasaun laos deit administrasaun, maibé mós reprezentasaun politiku no akuntabilidade publiku. Aspetu seluk mak independénsia fiskál, ne’ebe sei regula liuhusi Lei No. 16/2023, kona-ba Finansas Munisipál nian, ne’ebe preve enkuadramentu ida ba jestaun finansas lokal, hahu husi fonte reseita sira, to’o prinsípiu sira transparénsia no akuntabilidade nian.
Série kuadru legal hirak ne’e hatudu katak, sentrál (IX Governu Konstitusional) komprometidu atu hametin liu tan arkitetura poder lokal ida holistiku, marka mudansa bot iha konversa sira ba implementasaun nian. Maski nune’e, enkuadramentu legál forte deit la garante susesu iha terrenu. Ho nune’e ita bele komprende importansia husi Primeiru-Ministru nia vizita ba munispiu 13, ho pergunta: “Kapasidade institusionál iha nivel lokal prontu ona atu ezerse sira nia autoridade ka lae?”
Ba Munisípiu Covalima, pergunta ne’e konkretu tebes. Avaliasaun kondisaun mínima ba Covalima hatudu pontuasaun 77,89% (“bom/diak”), prova katak, nia baze institusionál sira iha ona.
Covalima nia sistema planeamentu ne’ebe forte los. Dokumentu Planu Asaun Anuál (PAA) 2025 nia kualidade as, kompreensivu, realistiku, partisipativu, no sinkroniza ho Plano Investimentu Munisipál (PIM), no planu aprovizionamentu. Integrasaun ne’e hatudu governu lokál nia kbiit iha elabora prioridade dezenvolvimentu ho estruturadu. Maske planeamentu deit foin mak aspetu tékniku ida, presiza tan instrumentu xave sira seluk hodi asegura no traduz poder sira ho diak ba programa lokal sira tuir nesesidade.
Covalima nia jestaun finansas públika mós relativamente estável. Taxa ezekusaun iha tinan tolu ikus besik 85%, refleta kapasidade administrativa ida konsideravel. Aleinde ne’e, sistema kontrolu internu hatudu prátika governasaun diak. Separasaun funsionamenu autorizasaun, ezekusaun, no rejistu klaru tebes. Rekonsiliasaun bankária sira hala’o regularmente (mensal), no prosedimentu finanseiru mos kumpri ba giaun sira. Covalima hatudu baze forte ba integridade administrativa.
Pratika aprovizionamentu ba bens no serbisu públiku sira mos hatudu performa pozitivu, etapa hotu-hotu (autorizasaun despeza no prosesu konkursu to’o asinatura kontratu) dokumentadu ho diak, tuir regras sira, garante katak gastu públiku transparente no akuntavel nafatin.
Maske nune’e, laos buat-hotu perfeitu ona. Relatoriu Ekipa Avaliasaun Kondisaun Mínima mós aprezenta frakeza signifikante lobuk ida. Primeiru, maski nivel ezekusaun orsamentu aas, maibe pagamentu sira sei sai problema nafatin (pontualidade), obstákulu iha jestaun kaixa, ne’ebe bele estraga efikásia programa sira. Segundu, forma relatóriu finanseiru sira sei deskritivu/naratifa deit, seidauk bazeia ba dadus kuantitaivu, estruturadu, ho análize dezempeñu, ne’e fo impaktu ba sasukat iha gastu públiku (sistematiku). Terseiru, instrumentu jestaun báziku, hanesan kontrolu diariu (livro caixa) no fundu operasionál (maneu), seidauk padronizadu, no kria lakuna fiskalizasaun operasionál. Kuartu, transparénsia fiskál limitadu, informasaun orsamentu no realizasaun seidauk publika ho rutina.
Atu rezolve ida-ne’e, Autoridade Covalima presiza haforsa jestaun kaixa, no dixiplina kalendáriu pagamentu (pontual), hadiak relatóriu bazeia ba dezempeñu, padroniza jestaun operasionál finanseira, no publika dadus orsamentu regularmente iha portál ofisiál Autoridade Munisipiu nian. Ho nune’e, Covalima sei iha sistema finanseiru adekuadu, forte, no akuntavel (substantivu).
Iha sorin seluk, prontidaun institusionál mos laos depende deit ba prosedimentu sira. Atualmente Covalima iha ± 840 funsionáriu, ne’ebe 190 graduadu husi universitariu, inklui enjeñeiru nain 10 resin ne’ebe apoia implementasaun projetu infraestrutura sira. Ne’e hatudu Covalima nia kapasidade administrativa adekuadu. Maibé, avaliasaun identifika mos defisiénsia sira, hanesan limitasaun iha perísia enjeñaria, jurídika, IT, no espesialista sira seluk. Aleinde ne’e, funsionáriu 187 (±22%) mai husi apoiu governu sentrál (seconded). Ne’e hatudu dependensia ba kapasidade xave sira husi governu sentrál sei as. iha kurtu prazu, aprosimasaun ne’e sei bele tulun estabilidade serbisu, maibé ba tempu naruk bele fó risku ba kontinuidade polítika, akuntabilidade, no independensia iha prosesu desizasaun sira nivel lokal nian, liuliu wainhira funsionáriu sira husi governu sentrál rekoloka hikas ba sira nia orijen.
Autoridade Munisipiu Covalima presiza dezenvolve roteiru ida ba redusaun funsionáriu sira husi nasional ho graduálmente. Prioritiza pozisaun estratéjiku sira, aselera transferensia manetek (knowledge transfer) hodi asegura abilidade lokal keta lakon. Inklui hametin rekrutamentu tuir nesesidade tékniku no jestór sira. Hametin formasaun no promosaun karreira ne’ebe klaru. Pasu hirak ne’e sei asegura tranzisaun ba desentralizasaun poder lokal, no empodera kapasidade lokál sira.
Iha Covalima, transformasaun dijitál mos sei limitadu. Infraestrutura IT hasoru obstákulu (ligasaun internet la estavel, sistema backup dadus la rutina, no falta utilizasaun email institusionál). Moderniza administrasaun dijitál ne’e krusiál, tanba dijitalizasaun mak baze ba efisiénsia, transparénsia, no serbisu públiku sira ne’ebe akuntavel.
Nune’e mos transparénsia informasaun públika, presiza mellora nafatin. Maski portal Autoridade Covalima lokál disponivel ona, publikasaun informasaun (orsamentu, akizasaun projetu, etc.) tenki ativu. Iha poder lokál, transparénsia laos deit obrigasaun administrativa, maibé mekanizmu fiskalizasaun sosiál hodi asegura akuntabilidade públika. Tanba ne’e, Balcao Unico nu’udar sistema serbisu integradu, efetivu, hodi permite asesu públiku ba dadus, informasaun, atendimentu sira, lalais no transparente.
Tanba desentralizasaun laos muda deit poder husi sentrál ba munisipiu sira, maibé prosesu harii governu lokál ba ezerse autoridade ho efetivu. Ne’e mak faze kritiku ida ba Covalima, oinsa atu aproveita. Rezultadu avaliasaun, hatudu Covalima iha dalan pozitivu ba poder lokál. Baze institusionál estabelese ona, sistema planeamentu funsiona, jestaun finanseira mos estavel. Maibé, aspetu rekursu tékniku, modernizasaun governu, no transparénsia públika, presiza atensaun sériu nafatin.
Vizita traballu Primeiru Ministru (11/3) fó motivasaun ida, katak rota ba desentralizasaun sei naruk, tenki hadiak no hametin beibeik. Se Covalima rezolve rekomendasaun sira husi Aavaliasaun ho didiak, munisipiu ne’e sei iha biban bot iha lista pilotu poder lokal Timor-Leste nian iha 2027 mai.
Covalima nia esperiensia sai reflesaun mos ba munisipiu sira seluk. Desentralizasaun sei susesu deit, wainhira munisipiu sira hakbiit-an (institusionál, integridade administrativa, no kompromisu ba transparénsia). Se lae, autonomia lokál sei sai deit fenomena “mímika estruturál” ida, no lakon nia sentidu loloos. Iha biolojia termu mimika nu’udar abilidade husi kriatura moris sira atu imita forma/hahalok kriatura seluk hodi sobrevivé. Iha kontestu sosiál mimika refere ba tendénsia atu imita estilu/identidade seluk hodi hetan validade ka aseitasaun. Enkuantu “Mímika estruturál” nu’udar imitasaun ba sistema ka institusionál, ne’ebé dalabarak furak/ideal deit husi liur ka husi dok deit, laiha funsaun, no valor substansial nein buat ida.
***
Se hare didiak, Covalima iha valór estratéjiku ne’ebe liu tiha nia potensia administrativa komum. Lokaliza iha parte estratejiku ida husi korredór Projetu Tasi Mane, koloka Covalima nu’udar fukun xave ida mos iha eskema boot dezenvolvimentu ekonómiku nasionál nian. Área ne’e projeta Covalima nu’udar sentru atividade industriál, enerjia, no lojístika, ne’ebe liga fluxu distribuisaun sira iha rai laran, no mos ba merkadu rejionál sira.
Ho nia proximidade jeográfika ba parte leste Indonézia nian, no relativamente liga ho rota komérsiu ba país sira iha rejiaun ASEAN, Austrália, no Pasífiku, halo Covalima potente tebes atu sai sentru distribuisaun lojístika (Suai Suply Base), ne’ebe laos dudu ekonomia lokál deit, maibé kontribui mos ba kreximentu ekonómiku nasionál no rejionál. Iha senáriu ne’e, desentralizasaun poder lokál ba Covalima, la simplesmente asuntu governasaun deit, maibé parte ida husi arkitetura ekonómika estratéjiku nasaun nian.
Konsekuénsia maka ne’e, katak preparasaun ne’ebe governu sentral ezije husi Covalima sei sai aas liu tan kompara ho munisipiu sira seluk. Munisipiu ne’ebe lokaliza iha area estratéjiku hanesan Covalima ne’e, nia valor “Bom” deit la to’o, maibé tenke valor superiór alias “muito bom+”.
Importante atu haree desentralizasaun laos deit prosesu administrativu ida, maibé polítiku. Iha eleisaun lokal mai, Covalima labele eleje deit lider administrativu, maibé tenki produz lider sira forte no jenuinu iha vizaun, hatene kompleksidade sira iha Covalima tomak, inkluzivu iha abordajen sira, no kompetente iha tékniku, non-tékniku. Presiza líder ne’ebe bele tradús Covalima nia potensia ba: governu lokál ida modernu, efetivu, no sentru ekonómiku ida atrativu. Lider dezenador polítika dezenvolvimentu ida konkretu, ho impaktu tempu naruk. Se laos lideransa ida hanesan ne’e, Covalima nia potensiá boot hirak ne’e sei monu deit ba risku, la util.
***
Dala ida tan, formalmente Munisipiu Covalima seidauk tama 5 besar ho rezultadu muito bom, maibe Xefe Governu nia prezensa iha Suai (11/3), loke mos biban ba interpretasaun sira. Ne’e vizita rutina ka, sinál ida, katak Covalima nia pozisaun iha mapa desentralizasaun poder lokal sei bele iha mudansa signifikante?
- Artigu ne’e hakerek nain nia hanoin pesoal, la reprezenta ema ka instituisaun ruma.
- Alunu Sekolah Tinggi Pembangunan Masyarakat Desa (STPMD), Yogyakarta. Hela iha Dili.









